nimisõna
kaim, kaimu, kaimu
- (kauge) sugulane või hõimlane
- kaaslane või sõber
- (pöördumissõnana)
Petseris käies vaadatakse üle kallid kaimud ning süüdatakse surnuaial kalmuküünal.
Soome kaimude kaasabil on Haapsallu jõudnud suurel hulgal liikurmasinaid.
Kuulge, kallid kaimud, mis siin toimub?
- sama nimega inimene (ka asutus, paik vm)
„Juss,” teatas Näll. „Mina olen ka Juss,” ütles mees. „Siis oleme kaimud,” kuulutas Näll ..Andres Vanapa
Allikas: kaim. EKI ühendsõnastik 2026. Eesti Keele Instituut, Sõnaveeb 2026. https://sonaveeb.ee/search/unif/est/eki/kaim/1/est ()